Kas ringmajandus jalatsitootmises on võimalik?

Oleks ju tore mõelda, et kui jalatsid oma eluea ära elavad, siis viime nad tagastuskohta, kus neist peatselt uued jalanõud või siis mõni muu toode saab, nii nagu me joogitaaraga teeme. Siis oleks ka südametunnistusel kergem uus paar osta, eks?

Ringmajandus, kui üks võimalus

Klassikaline tarbimismudel on olnud ajast aega toodan-tarbin-viskan ära ja kõik hakkab otsast peale. Selle tagajärjel tekkivad jäätmehulgad on aga hoomamatud, samuti vajab selline mudel pidevalt uut toorainet, millest tooteid valmistada. See ei saa ju olla jätkusuutlik. Euroopa Komisjoni andmetel toodeti 2005. aastal maailmas 19 miljardit paari jalatseid, seega võib vaid ette kujutada seda jäätmete hulka, mis kasutatud jalanõudest tekib. Kas ei saaks kuidagi teisiti? Järjest enam räägitakse kogu maailmas ringmajandusest ning ka Euroopa Liit peab plaani kuidas ringmajandust võimalikult paljudes valdkondades ellu kutsuda. Ringmajandus kõige lihtsamalt seletatuna on majandusmudel, mille põhiselt kõik tooted, mis me ära kasutame, jõuavad ringiga ühel või teisel kujul tagasi taas kasutusse ehk siis toorainet ei raisata vaid kasutatakse üha uuesti. Siiski kõigis tootevaldkondades on omad eripärad, kas ja kui lihtne on tooteid taaskasutada ja ümber töödelda.

Aga miks neid jalatseid siis ümber ei töödelda?

Jalatsid on ümbertöötlemise seisukohast ühed keerulisemad tooted, sest nad koosnevad väga erinevat tüüpi materjalidest. Kui te vaatate oma jalatseid, siis mitu erinevat materjali te suudate seal eristada – ma arvan, et leiate naha ja tekstiiliga kombineeritud pealise, tekstiilist paelad, metallist öösid, kust paelad läbi käivad, siis välistalla materjal või materjalid, millele paljud meist arvatavasti ei oska nimetust andagi ja sellele kõigele veel lisaks jalatsi sisemuses peidus olevad kihid. Ühe jalanõu valmistamiseks võib kuluda kümneid erinevaid materjale. Seega, kui jalatseid soovitakse peale nende eluea lõppu ümber töödelda, peaks kõigepealt nad erinevateks osadeks lahti harutama ja seejärel saab vaadata, mis nende materjalidega üldse edasi saaks teha. Tehnoloogiad küll arenevad ja juba on ka saadaval materjalide eraldajaid, kuid seniks kuni need tehnoloogiad pole veel laialt kättesaadavad, saame ikkagi teha säästlikumaid valikuid.

Lihtsad, kuid olulised valikud säästlikuma tarbimise ja ringmajanduse suunas

Esimene ja kõige lihtsam viis olla keskkonnasäästlik, on osta kvaliteetsed ja mugavad jalatseid, mis teeniksid kandjat võimalikult kaua. Nii lihtne see ongi, mida kauem saad oma jalanõusid kanda ehk mida rohkem kilomeetreid nendega läbid, seda kasulikum keskkonnale.

Teiseks, kui jalanõu on katki läinud, tasub kindlasti uurida kas neid oleks võimalik parandada. Otsige üles oma lähim kingsepp ja laske tal oma meistrioskustega hiilata. Kingsepaga on nagu hambaarstiga, et tuleb leida see omale sobiv ja kui see on leitud, siis ega nii kergekäeliselt teise juurde enam ei minda. Ka meie parandame jalatseid, mida kliendid on meilt ostnud. Oleme pea 10 aastat parandanud vanu jalavarje, mis lihtsalt on kandjal nii sisse kantud ja lemmikud, et ei raatsita neist loobuda.

Järgmiseks võimaluseks pikendada jalatsite kandmisiga on anda need uuesti kasutusse, see kehtib just toodete puhul, mille eluiga ei ole veel läbi, kuid kandjale jäänud kas väikseks või lihtsalt on vajadused/soovid muutunud. Selleks on tänapäeval samuti mitmeid võimalusi: alustades sõpradest, töökaaslastest, siis erinevad online-turud ja poed, kus saab „riiulit“ rentida ja ise oma kaupa müüa ning lõpetades teiseringi poodidele annetamisega, kus jalavarjud kindlasti tänuväärse kasutaja leiavad.

Aga kui tõesti enam midagi muud üle ei jää, sest jalanõul on lausa augud sees, nagu tihtipeale juhtub pehmest materjalist sussidega, mida kantakse ju iga päev olenemata ilmast, mis siis saab?

Tee ringmajanduseni, kui keeruline siis?

Kui keeruline siis on ühest vanast kantud jalatsist, mida tõesti enam kuidagi kasutada ei saa, luua uus toode?
Aga katsetame ära! Proovime, mis võimalused oleks, mis probleemid tekivad ning mis sellest kõigest lõpuks välja tuleb.

Seega üleskutse kõigile TOKU susside kandjatele, kelle armsad jalavarjud on jõudnud faasi, kus isegi kõige parema tahtmise juures neist enam abi ei ole.

Too TOKU tagasi!

Oleme oma Telliskivi poes Tallinnas avanud tagastuskasti, kuhu ootame selle projekti raames just kantud ja oma aja ära elanud TOKU susse, et proovida anda neile uus elu ja hingamine.

Kui te ei asu Tallinnas, aga tahate siiski oma vanad sussid meile saata, siis võite panna sussid ka pakiautomaati: DPD Telliskivi Depoo või Omniva Telliskivi Rimi (kontakt Gretel Veersalu, 5308 4145).

Tänutäheks on võimalus osta uus paar susse 5€ soodsamalt. Seda kindlasti tegema ei pea, aga siiski tahame teid kuidagi tänada! 🙂 Pakiautomaati saates palun kirjuta meile info@toku.ee, et saaksime kupongi meili teel edastada.

Palume omalt poolt sussid enne meieni toomist ära pesta. Susse saab pesumasinas pesta villarežiimil (max 30C). Kindlasti asetada sussid millegi sisse – kas sussidega kaasa tulnud sussikotti, padjapüüri või pesukotti. Soovitame tsentrifuugi panna pigem tugevamaks, et sussid ilusti ära kuivaksid. Kindlasti kuivatada lihtsalt õhu käes toatemperatuuril, isegi soe vannitoapõrand võib hullemal juhul liiga teha.

Me veel täpselt ei tea, mis sussidega peale hakkame, aga katsetada saame ainult teie abiga! Hoiame teid siinsamas blogis ja sotsiaalmeedias kursis, kuidas sussiprojektil läheb 🙂